Teie ostukorv on tühi.
Spinatoblikas "Spinach Dock"
Spinatoblikas ''Spinach Dock'' - Rumex patientia L.
Mitmeaastane lehtköögivili. Vegetatsiooni periood 45-50 päeva (pärast külvi). Samal kasvukohal võib kasvatada 4-5 aastat.
1,0 g = 350 seemet.
Mitmeaastane lehtköögivili. Vegetatsiooni periood 45-50 päeva (pärast külvi). Samal kasvukohal võib kasvatada 4-5 aastat.
1,0 g = 350 seemet.
Unikaalne oblikaliik. See taim on meil praegu üsna haruldane, kuid omandab järk-järgult populaarsust. Aiapidajate huvi selle taime vastu pole juhuslik – spinatoblikas on palju valke ja tohutult vitamiine. See on tähtis, eriti just spinatit armastavatele inimestele, et temas puudub oblikhape (mida on tavalises oblikas ja millel on palju vastunäidustusi) ning leidub vaid sidrun- ja õunhapet.
Taim on mitmeaastane, suur, lehed on kuni 60 cm, õievars 150 cm pikad. Valku on spinatoblikas pea samapalju kui kaunviljades, lisaks on kõiki tuntud vitamiine. Tema koostises on sidrun-, merevaik-, salitsüül- ja foolhapet, rauasooli ning kaaliumi, fosfori ja väävli orgaanilisi ühendeid.
Kui juurde arvata veel varajane korjeaeg, siis saab aimu, kui kasulik spinatoblikas on.
Ta on väga vähenõudlik, ei vaja erilise koostise ja tüübiga mulda, talub suurepäraselt põuda ja on suure talvekindlusega. Esimesed lehed ilmuvad kohe pärast lume sulamist, märtsi lõpus-aprilli alguses. Lehed kasvavad väga ruttu, põõsas ise kasvab poolteise meetri kõrguseks ja suve jooksul saab saaki koguda kümme korda.
Lehti peab koristama pidevalt, kuni nad on noored. Kui õigeaegselt ei lõigata, siis muutuvad lehed ruttu puiseks. Kasv peatub vaid külmade tulekuga.
Spinatoblikast saab valmistada pirukatäidiseid, kasutada liharoogade maitseaineks, keeta keedist ja džemmi, teha köögiviljapüreed ja salatit. Teda lisatakse boršile ja kevadistele suppidele, keedetakse rohelist borši ja lisatakse köögiviljaraguule. Saab ka külmutada ja konserveerida nagu tavalist oblikat.
Eng.: Patience dock, Garden patience, Monk`s rhubarb. Suom.: Pinaattihierakka. Sven.: Spenatskräppa.
* KUIDAS ENNETADA RAUADEFITSIITI TOIDUS?
Viimasel ajal räägitakse igasugustes infokanalites rauapuudusest organismis. Ja kuigi tema sisaldus inimorganismis on vaid mõni gramm, võtab raud aktiivselt osa vereloomeprotsessist, ta on hemoglobiini oluline koostisosa.
Raua puudusel tekib väga ruttu kehvveresus, ainevahetus on rikutud, inimesel napid jõudu. Rauapuudus toidus mõjutab ka inimese naha, juuste ja küünte seiskorda. Inimese ööpäevane rauavajadus on umbes 15 milligrammi, selle koguse saame me põhiliselt aiasaadustest. Seejuures tasub meeles pidada, et orgaanilist rauda, mis sisaldub köögiviljades, puuviljades ja marjades, omastab inimene palju paremini kui mitmesugust mitteorgaanilist ravipreparaatide jt ainete rauda.
Arvatakse, et rauasooli, mida leidub lihas ja leivas, omandab inimene kõigest 25-40% ulatuses, aga puu- ja juurviljadest kuni 80% - tänu sellele, et nendes on ka piisavas koguses C vitamiini.
Keskmine rauasisaldus köögiviljades, puuviljades ja marjades on järgmine (milligrammides 100 g toote kohta):
Hapuoblikas - 5,5; Spinat - 5,5; Aeduba - 4; ; Jõhvikas – 4; Mustjuur- 3,1; Lehtpeet - 2,7; Karusmari - 2,5; Vaarikas - 2,5; Ploom - 2; Pirn - 2; Kirss - 2; Mädarõigas (juur) - 2; Melon - 2; Must sõstar - 2; Petersell (maisteroheline) - 1,9; Pihlakas - 1,5; Kõrvits - 1,5; Peet - 1,4; Lillkapsas - 1,4; Tomat - 1,4; Brokkoli - 1,3; Brüsseli kapsas - 1,3; Rõigas – 1,2; Nuikapsas - 1; Valge peakapsas - 1; Aroonia - 1; Spargel - 1; Arbuus - 1; Redis - 1; Roheline sibul - 1; Maasikas - 1; Õun - 1; Porgand - 0,8; Paprika - 0,8; Mugulsibul - 0,8; Kurk - 0,8; Kartul - 0,8; Roheline hernes - 0,7; Petersell (lehed) - 0,6; Salat - 0,6; Seller (lehed) - 0,6; Baklažaan - 0,4; Kabatšokk - 0,4.
